Diagnose
ADHD hos barn og unge
Ved mistanke om ADHD hos deg som er barn/ungdom, kan foreldre/føresette kontakte barnehagen, skulen, helsesjukepleiar eller fastlegen. Eller desse tek kontakt med foreldre/føresette ved mistanke om ADHD. Dei vurderer i fellesskap om det er grunn til å gå vidare til kommunale tenester, som til dømes PPT eller fastlegen, som igjen vurderer behovet for å tilvise til spesialisthelsetenesta.Ventetider på Velg behandlingssted (helsenorge.no)
Tilvising og vurdering
Viss du eller nokon rundt deg lurer på om du har ADHD, kan du bestilla time hos fastlegen din. Fastlegen vil snakka med deg og foreldra dine og gjera nokre undersøkingar. Dersom fastlegen trur du har ADHD vil du bli vist vidare til ein Barne- og ungdomspsykiatrisk poliklinikk (BUP) for vidare undersøkingar og eventuelt behandling.
Guorahallan/čielggadeapmi
Dat lea dábálaš ahte mii humadit duinna buohcciviesus, ahte okta dahje máŋga fágaolbmot isket du, nugo: doavttir, psykologa, sosionoma ja pedagoga. Du sáhttet maid áicat movt doaimmat earáiguin ruovttus, mánáidgárddis dahje skuvllas. Dat man birra hubmojuvvo lea du dilli ruovttus, movt dus lea mánáidgárddis/ skuvllas, ja movt dus lea muđui lagas birrasis.
Guhtta iskansaji
Iskanoasis mii atnit MNP klássajuogu ( “multiaksi" klássajuogu) mas leat guhtta ceahki dahje oasi. Ágga dása lea ahte pasieanttat geat bohtet čielggadeapmái min lusa, sis sáhttet leat máŋga dilálašvuođa mat gullet ovtta ládje oktii ja daid sáhttit mii govvidit ávssis -vuogádagain. Čielggadeamis mii čađahit visot guhtta áksá vai oaččut nu rievttes diagnosa go vejolaš ja dasto maiddái rievttes divššu.
Multiáksiala klássajuogus leat dát guhtta ávssi:
Vuosttaš ávssis: Psyhkalaš dilálašvuohta - mokta, dovddut ja meannudeami
Nubbi ávssis: Ovdáneamimuosáhusat – nugo motorihkalaš dahje gielalaš váttut
Golmmat ávssis: Kognitiivvalaš doaibman - jurddašeapmi, ipmárdus, oahppan ja áicin
Njealját ávssis: Somáhtalaš dilit – rumaš guoskevaš váttut
Viđat ávssis: Sosiála gaskavuođat – váttisvuođat bearrašis ja eará sosiála gaskavuođain
Guđat áksi: Doaibmandássi – obbalaš doaibmandássi iešguđet sajiin, nugo ruovttus, skuvllas ja iežas ahkásaččaiguin
Ii oktage oaččo seammalágan čielggadanplánaid, dat ráhkaduvvojit ovttasráđiin duinna. Don oaččut čielggadanplána mii heive dutnje buoremusat. Čielggadanplánas lea su namma geas lea pasieanta ovddasvástádus, fágalaš dikšoovddasvástideaddji ja listtu mas leat plánejuvvon iskkadeamit čielggadeamit ja maiddái man guhká doaivumis bistá iskkadeapmi/čielggadeapmi.
Čielggadeapmi ja namuhuvvon iskkadeamit galget dáhpáhuvvat moatti mánu siskkobealde. Dán áigodaga siskkobealde iskojuvvo dárbbahat go don divššu ja maiddái galgá go das mielde poliklinihkalaš dikšu/ dahje orrun min luhtte.
Under
Psykososial behandling
- Informasjon om diagnose til ungdommar, foreldre og skule
- Rettleiing til foreldre
- Rettleiing til skule
- Familiesamtalar
Medikamentell behandling
Kosthald
Čuovvoleapmi
Čuovvoleamis árvvoštallo ja čoahkkáigessojuvvo dišku. Diehtojuohkin ja oahpahus (psykoedukasjon) addo dutnje gii leat pasieanta ja du ovddasteddjiide , mánáidgárdái, skuvlii, PPB'ii ja soaitimis Mánáidsuodjalussii.
Mii čállit čoahkkáigeasu (epikrisa) das mii lea dutnje guoskevaš, ja sáddet dan sidjiide geat leat ávžžuhan du dan dikšui. Dat lea du fástadoavttir geas lea čuovvulan ovddasvástádus.
Guoskevaš liŋkat
Nášunála njuolggadusat (helsedirektoratet.no)
Bagadus multiaksial klassifiseren psyhkalaš dearvvašvuođasuddjen mánáide ja nuoraide (legeforeningen.no)
Kontakt
Nyheiter
Kurs
- ADHD - foreldre/foresatte - Kristiansund - DigitaltFor foreldre og foresatte til barn/unge med ADHD.ADHD - foreldre/foresatte - Kristiansund - DigitaltDato kjem